- упор
- 1 С м. неод.1. (бeз мн. ч.) toetamine, surumine, naaldamine, nõjatamine, najatamine; toetumine, naaldumine, nõjatumine, najatumine; точка \упора toetuspunkt;2. tehn. tugi; (kande)alus; piirik, tõke, tõkis, põrk; боковой \упор trük. külgtõkis, измерительный \упор mõõtetugi, плечевой \упор õlatugi (relval), завинтить до \упора lõpuni kinni keerama v kruvima;3. raudt. (umbtee) tõkkepukk;4. sport toeng; \упор лёжа toenglamang, \упор стоя toengseis, \упор на руках käsivarstoeng, \упор на коленях toengpõlvitus, \упор верхом käärtoeng, \упор присев toengkägar; ‚делать \упор на ком-чём, на кого-что mida rõhutama, millele (erilist) rõhku panema, kelle-mille tähtsust rõhutama; встатьв \упор otse kelle ette seisma (jääma); сказатьв \упор kõnek. otse v suisa näkku v suu sisse ütlema; смотретьв \упор otse v ainiti v näkku v silma vaatama; столкнутьсяв \упор silmast silma v palgest palgesse kokku v nägema sattuma; стрелятьв \упор lähedalt v läheda maa pealt (pihta) tulistama;огонь в \упор lähituli; спроситьв \упор otse v keerutamata küsima
Русско-эстонский новый словарь. 2008.